BLOGI

Lisa oliiviõli värskele salatile või lihtsalt tomatile ja kurgile.

Valmista tomati-mozarella salat, lisa pipart ja soola ning oliiviõli, pärast tõmba taldrik veel maitsva ciabatta või saiaga puhtaks!

Paku külalistele vaagen singi, juustu ja täistera toodetega ning lisa juurde oliiviõli ilusas pudelis - pakub nii silmailu kui tervist ja maitset.

Söö pitsat oliiviõliga.

Supile lisa taldriku kohta 1 supilusikatäis kangemat oliiviõli, annab suurepärase aroomi ja maitse.

Asenda kookides ja muudes küpsetistes osa võist oliiviõliga.

Tee oliiviõliga munaputru - annab hea värske maitse.

Lisa oliiviõli hautatud või keedetud juurviljadele, lisa veel veidi pressitud küüslauku ja ürte ning pane lauale - oi kui isuäratav!

Šašlõki marinaadis: oliiviõli, sibul, küüslauk, meresool - proovi ja Sa ei kahetse!

Küpseta ahjupraed oliiviõliga.

Tee oliiviõliga juuksemaski, määri oliiviõli juuksejuurtele tunniks või paariks. Pärast on juuksed ilusad ja kohevad;

Kasuta oliiviõli keha- ja näovõidena.

 Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped, monoküllastumata rasvhapped ja polüküllastumata rasvhapped. Erinevates rasvades on nende kolme rasvhappe tüübi hulk varieeruv. Toidurasvad ei tohiks anda alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks vajaliku koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Kuna rasvad annavad väga palju energiat, siis tarbides rasvarikkaid toite, on väga kerge saada üleliigset energiat. Kui energia tarbimine ja selle ära kulutamine ei ole tasakaalus, võib see ladestuda liigse rasvana rasvkoes, see aga viib ülekaalulisuseni. Rasvad on organismile vajalikud, sest:
- inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat.
- võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.
- varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis.
- fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes.
- organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest.
- on vajalikud sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral sapp peetub sapipõies ja on oht sapikivide moodustumiseks.
- kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide sh suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis. 

 Reservrasvad – siit saab keha energiat! - KÜLLASTUNUD RASVAD (või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), piim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, palmi- ja kookosrasv, suhkrud) Seda rasva on vaja aga ei tohi liialdada. Loomsete saaduste liigtarbimine on üldiselt kombeks, seda saame toidust nagunii liiga palju. Küllastunud rasvade liig talletub kõhul jm. kohtades. Sellel on oluline roll hormonaalsüsteemi tasakaalutuses. Meestel mõjutab sperma kvaliteeti, mehe välimust, meheks olemise tunnet. Kõhurasv toodab testosteroonist östrogeeni. Ülekaalulisel naisel on östrogeene rohkem. Liigne östrogeen ja rasv – tüdrukutel varajane menstruatsioon, tsükli probleemid, menopausi probleemid. Liigne rasvkude genereerib põletikku. Ülekaalulistel on alati krooniline põletik. Seda tasandab oomega 3. Siia alla kuulub ka taimne küllastunud rasv – palmi- ja kookosrasv. Seda tuleb eraldi tarbida, see ei lähe loomse rasva arvesse.

Struktuurrasvad – kasutatakse keha ülesehitamiseks, et organism saaks toimida! Oomega rasvad on head, need ei talletu kõhul – eriti on meil neid vaja ajutegevuseks ja need rasvad hoiavad kurbuse eemal. 1. OOMEGA 9 – Vajame kõige suuremas koguses! Ekstra neitsioliiviõli on antioksüdantide rikas, kaitseb südame- ja veresoonkonna haiguste eest. Üks parimaid rasvu praadimiseks (kannatab kuumust kuni 210 kraadi) ning muidugi toorelt tarbimiseks. Sobib hästi keha- ja päikesekreemiks – päikesekaitsefaktor 8, kaitseb ja tõmbab päikest ligi. Monoküllastumata rasvu sisaldavad õlid ja toidud taluvad hästi kuumust ning säilivad kauem. 2. OOMEGA 6 – Tavaliselt inimestel liiast! Selle abil tehakse kehas põletikku. Põletikku on vaja teha, et kude hakkakas taastuma. Kui põletikku on liiga palju ja kestvalt, siis on pahasti. 3. OOMEGA 3 – Kõige suurem defitsiit inimestel! Vähendab põletikku. Tuleb süüa vähemalt 3 korda 2 nädalas, siis saab vajaliku annuse kätte. Oomega-3 rikkad õlid ja toidud ei talu suurt kuumutamist ning vajavad tähelepanu säilitamisel. Oluline on oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1 või äärmisel juhul 2:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1!!! Oomega-6-rasvhapete rohkus toidus tekitab kroonilist põletikku organismis ja viitab mitmete haiguste riski kasvule nagu aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosile, astmale, äkksurmale, ekseemidele.Rasvapuudusel ja gluteeni ning suhkru möllamisel tekivad ajuhaigused.

Kui palju rasva süüa? RASV - 25-35% (40%) päevasest energia vajadusest Menüüs peab olema nii taimseid rasvu kui loomseid. Tasakaalustatud toitumise kohaselt soovitatakse rasvarohkeid toitaineid 4-7 portsjonit päevas. PÄEVANE JAOTUS:
•2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,25 (0,35) x 2000 kcal/9 kcal= 55 g inimene kuni 78 g rasvu. 
•küllastunud rasvhapped kuni 10%, 1-2 portsjonit
•monoküllastumata rasvhapped 10–20% (oomega 9) 2-3
•polüküllastumata rasvhapped 5–10%, sealhulgas asendamatud rasvhapped(oomega-3-ja 6) 1-2 portsjonit. Oomega 3 vajadus päevas 2000 mg (n: 100 g küpsetatud lõhes 0,52 g oomega 3)
•transrasvhappeid maksimaalselt 1 g päevas. Soovitatav on tarbida nii vähe kui võimalik (mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates).

 Näited 1 portsjoni suurusest:

Tarbida tuleb puhtaid rafineerimata lisaaineteta rasvu. Rafineerimise käigus on eemaldatud enamus toitained, see tähendab, et sealt keha ei saa enam midagi vajalikku. Toitu on soovitav mitte kõrbema lasta, näiteks kala küpsetada maksimaalselt 175 kraadi juures, muidu oomega-3 hävib. Kuumutamist taluvad vähem polüküllastumata rasvad, need ka rääsuvad kergesti, hoida külmkapis. Oliiviõli on monoküllastumata rasv, väga hea kuumustaluvusega, ei vaja säilitamist külmas. Gantserogeensed ained tekivad, kui toit lasta kõrbema. Samuti siis, kui grillimisel tilgub rasv sütele, sealt satub lihasse vähkitekitavaid kemikaale. Vältima peab osaliselt hüdrogeenitud taimse rasva tarbimist, millest saame transrasvhappeid, neid kasutatakse peamiselt kondiitritoodetes. Kui tootele on kirjutatud lihtsalt taimne rasv, täpsustamata milline, siis reeglina on tegemist transrasvaga.

Kasutatud allikad:
Annely Sootsi Tervisekooli materjalid
Tervise Arengu Instituut, www.toitumine.ee , www.nutridata.ee
Dr Kadi Helme (toitumisarst) loengud

Triin Terasmaa triinterasmaa@gmail.com 16.12.2017 Annely Sootsi Tervisekooli toitumisnõustamise eriala õpilane

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust päikesekaitsekreemis iseloomustab kaitsefaktor SPF — Sun Protective Factor. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga ehk kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata.

Suures plaanis võrdub üks SPF 15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka kümme minutit ja vähem. SPF ei näita kaitset UVA-kiirte eest, kuigi kõik päikesekaitsefaktoriga SPF 8 ja rohkem tooted annavad ka mõningase UVA-kaitse. SPF efektiivsused vastavalt faktori suurusele: SPF 2 tõrjub ultraviolettkiirtest 50 protsenti, SPF 10 tõrjub 90 protsenti, SPF 15 tõrjub 93 protsenti ja SPF 30 tõrjub 97 protsenti. Seega ei tõrju ükski kreem kogu UV-kiirgust!

Porgandiseemneõli — SPF 40

Vaarikaseemneõli — SPF 30

Nisuiduõli — SPF 20

Makadaamiapähkliõli —  SPF 6

Avokaadoõli — SPF 4-10

Sheavõi — SPF 6-10

Mandliõli — SPF 5

Seesamiseemneõli — SPF 4

Kanepiõli — SPF 6

Jojobaõli — SPF 4

Kookosõli — SPF 2-8

Sojaõli — SPF 10

Oliiviõli — SPF 8

Kevadine retsept:

• Tomat, kurk

• murulauk, sibulapealsed

• Korja metsast ja lisa omal valikul: naat, nõges, karulauk, nurmenuku lehed, jänesekapsas, võilill
  

• salatikastmeks ja maitsebuketi täiendamiseks naturaalset basiilikuga maitsestatud ekstra neitsioliiviõli (http://www.oliva.ee/et/a/vaarisoliivioli-basiilikuga-250ml)

• veidi soola

Naat (noored võrsed) on eriti rikas E-vitamiini poolest. Peale selle on rohkesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid. Leidub antioksüdante (organismi kaitseained, mineraalaineid, kiudaineid (reguleerivad soolte ja südame tegevust)). Naadis on ka sooltebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide (värvaineid). Naadist valmistatud toit on kergesti omastatav ja puhastab organismi. Aitab seedimisprotsessi tasakaalustada. omastada paremini nii valke kui süsivesikuid. Noored lehed toiduna-teena soodustavad liigse vee eemaldamist organismist, parandavad samal ajal seedeelundite tegevust (lahtistavalt), kõrvaldavad põletikud (reuma, podagra, liigese põletik).

Nõgese varakevadised võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Antibiootikumidega ravimisel kannatab tihti magu ja sooletrakt. Appi tuleb nõges - aitab taastada normaalset mikrofloorat, on hea kõhukorrastaja. Nõges soodustab ka naha paranemist, soovitatakse psoriaasi, ekseemi, nahapõletike puhul nõgesejuurtest ja lehtedest vanne, samal ajal ka teed. Nõges parandab organismi ainevahetust, tõstab südame ja veresoonte toonust, parandab hingamistsentrumit ja emaka tegevust. Mikroelementide (magneesium, vanaadium, vask, alumiinium, raud) ja suur valgu sisaldus teevad kõrvenõgesest suurepärase dieet-toiduaine.

Karulauk on üks parimaid organismipuhastajaid, aitab välja viia kõik ebavajaliku, mis on talvel kehasse kogunenud. Karulauk puhastab keha väga hästi parasiitidest ning on suurepärane soolestikupuhastaja, eemaldades kehast ussid ning on parimaks ravimiks liigse pärmseene puhul. Karulaugus on külluslikult väävliühendeid, mis on ühed ilu allikad juustele ja nahale, ta kiirendab juuksekasvu, tervendab juukseid ja aeglustab kogu organismis vananemisprotsesse, noorendab inimest. Lisaks on ta väga hea klorofülliallikas, aidates kehal omastada päikeselt saadud vitamiine. Karulauk on rikkalik booriallikas – D-vitamiin ei imendu päikesest ilma boorita, seega on suurepärane mõte tarbida teda kevadel enne päevitama hakkamist. Looja pole karulauku sättinud kevadesse mitte ainult tema imeliste puhastavate omaduste tõttu, vaid ka sellepärast, et karulaugu söömine valmistab keha ette võtma suvel toitu otse päikeselt. puhastab kogu organismi, ajab välja haigusained, teeb vere puhtaks, tapab mürgised ained. Ükski taim maa peal ei ole nii mõjuv mao, soolestiku ja vere puhastamiseks. ui karulauk õitsema hakkab ehk kogu taime vägi läheb lehest õide, proovige kasutada karulauguõisi toiduks. Need on magusa maitsega ning neist saab valmistada samasuguse salati nagu lehtedestki.

Nurmenuku kevadised noored lehed sisaldavad ülisuures koguses, suisa mitu protsenti (kuivainest) vitamiini C. Vitamiinivaeguse leevendamiseks piisab isegi paarist varakevadisest lehest päevas. Peab aga teadma, et lehtedes sisaldub saponiin, taimse päritoluga glükosiidse olemusega seebitaoline aine, kokkupuutes limaskestadega avaldub nende ärritav toime, ühele inimesele rohkem, teisele vähem. Nurmenuku kui ravimtaime rögalahtistav toime põhinebki paljuski just saponiinidel, mis soodustavad näiteks eritiste teket hingamisteedes ja nende väljaköhimist. Sissesöödud saponiinid ärritavad nii suu, neelu, söögitoru kui ka mao limaskesta. Väiksemates kogustes stimuleerivad saponiinid seedenõrede eritumist, suuremas koguses võivad aga põhjustada iiveldust, pearinglust, oksendamist ja kõhulahtisust. Soovitav kogus salatisse 100 g.

Jänesekapsas, nii salatit kui suppi võib valmistada igast jänesekapsa maapealsest osast, kuid C-vitamiin poolest on eriti rikkad tema lehed (150 mg%). Jänesekapsaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, neil on põletiku-, skorbuudi- ja ateroskleroosivastane toime ning need normaliseerivad maonõre happesust. Soovitav kogus salatisse 100 g.

Võilill, väärtuslik delikatess-aedvili! Võilillelehtedes leidub A-, B- ja C-vitamiini, juurtes orgaanilisi happeid, vitamiine, suhkrut. Õietolmus on boori, mangaani ning teisi mikroelemente. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill. Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks. Pleegitamiseks pange lehepuhmiku peale kast, tünn vm anum. Võilillepeenra võib katta musta kilega. Noori lehti hakkige võileivale ja tehke salatiks. Vanemaid lehti kasutage nagu spinatit, lisage supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist jne.Võilillest saab abi reuma, artriidi, radikuliidi, tedretähnide, nahalööbe, ekseemide ja muude tõbede puhul. Võilill on hea vahend ateroskleroosi puhul, sest viib organismist välja kolesterooli ja jääkaineid (aitab seega vähendada ka kehakaalu).

Oliivõli kasutamise ümber levib päris palju segadust ja müüte. Üks nendest on see, et oliivõli ei sobi kuumutamiseks ja et selles praadimine mõjub halvasti nii toidu kvaliteedile kui sööja tervisele.  Kuna tegu on ilmselge valearusaamaga, siis vaatleme seda teemat pisut lähemalt.

Igasuguse õli  kuumutamise juures on oluline teada selle  suitsemispunkti (ingl. k. smoke point), mis näitab ära temperatuuri, mille juures õli lagunema ja suitsema hakkab. Suitsemispunktil praadimist tuleks vältida juba tuleohutuse eesmärgil, kuna liigkõrge temperatuuriga õli kipub kergelt põlema lahvatama. Samuti omandab niisuguse õliga praetud toit ebameeldiva maitse. Lisaks sellele on aga oluline ka fakt, et suitsemispunkti ületamisel tekivad õlis ohtlikud kantserogeensed ühendid (aldehüüdid), mille sisse hingamist igati vältida tuleks.

Oliivõlide suitsemispunkt varieerub vastavalt õli kvaliteedile ja vabade rasvhapete sisaldusele nendes. Rusikareegel on, et mida kvaliteetsem on õli, seda vähem on selles vabasid rasvhappeid ja seda sobivam on see kuumutamiseks. Tavalise oliivi-seguõliga võrreldes on kõrge kvaliteediga extra virgin oliivõli seega kuumutamiseks tunduvalt sobivam, kuigi võrdlemisi kulukas valik. Extra virgin oliivõli suitsemispunkt on 180°C (mõningate allikate väitel isegi kuni 210°C), mis ületab pisut isegi paljukiidetud kookosõli (177°C).

Näiteks Rahvusvahelise Oliivõli Nõukogu (IOOC) väitel on oliivõli kõige stabiilsem rasv, mis tähendab, et see peab kõrgetel temperatuuridel kuumutamisele hästi vastu. Selle suitsemispunkt (410°F  või  210°C) on tunduvalt kõrgem ideaalsest toidu praadimistemperatuurist (356 °F või 180°C).

Keskmised temperatuurid praadimisel (allikas:  IOOC): kõrge veesisaldusega puu- ja köögiviljade praadimine, tavatemperatuur  130-145°C;  taignas küpsetatud, jahu või riivsaiaga paneeritud toit, temperatuur 155-170°C; väikesed tükid, kiire praadimine nt. kala , temperatuur  175-190°C.

Oliivõli kuulub monoküllastamata  ehk Omega 9 rasvade hulka. Kuna tegu on nn. sooja maa õliga, siis ei pea seda säilitama ka külmkapis – piisab, kui õli on tumedas pudelis ja päevavalguse eest kaitstud. Ideaalne temperatuur oliivõli säilitamiseks on 15°C. Extra virgin õli valimisel poes tuleks silmas pidada, et seda ei võetaks kõrgetelt riiulitelt, kuhu prožektorid otse peale paistavad.

Tavapäraselt praadimiseks kasutatavad rafineeritud taimeõlid on töötlemisel kaotanud enamuse oma vitamiinidest ja antioksüdantidest, küll aga on nad rikkad Omega 6 rasvhapete poolest. Kahjuks tekitavad viimased suures koguses tarbituna kehas põletikulisi protsesse ning takistavad ühtlasi kasulike   Omega 3 rasvhapete konverteerimist põletikevastasteks ühenditeks. Südame- ja seedimissõbraliku ekstra virgin oliivõliga praadimine on terviseteadlikule inimesele kahtlemata tunduvalt parem valik.

Kvaliteetne extra virgin oliivõli on filtreerimata ning sisaldab üle 200 erineva kasuliku ühendi, muu seas rikkalikult polüfenoole, E-vitamiini, klorofülli ja karotinoide. Itaalia seaduste järgi säilib oliivõli 18 kuud peale villimist.

ALLLIKAS: http://toitumistarkus.ee/extra-virgin-oliivoli-kuumutada-voi-mitte/#more-193

Olive Oil Times kirjutab, et „Oil Pulling“ annab Sulle valgemad hambad, energiat ja tugevdab immuunsüsteemi. See tähendab õliga suu loputamist 5-20 minutit. Oliiviõli tõmbab bakterid, toksiinid ja seened suu limaskestast välja enne, kui nad imenduvad sügavale kehasse, meetod aitab organismil säilitada tasakaalu. Ayurveda järgi aitab see tervendada isegi diabeeti ja astmat.

Oil Pulling on pärit Ayurvedast. Ayurveda on Indiast pärit holistiline meditsiinisüsteem, kus arvestatakse igaühe individuaalsusega. Ayurveda eesmärk on pakkuda toitumis- ja elustiilialaseid juhiseid, nii et terved inimesed püsiksid tervena ning terviseprobleemidega inimestel õnnestuks tervist parandada.

Oluline on valida külmpressitud õli ning eelista mahedat. Kõigest kahe nädala pärast võib näha valgemaid hambaid. Soovitatakse teha vähemalt kolme kuu pikkune kuur, et saavutada olulisemaid muutusi. Meetod tugevdab immuunsüsteemi, kogu ülejäänud keha tasakaal taastub, kui immuunsüsteem on tasakaalus.

KUIDAS TEHA
Hommikul enne söömist pane 1-2 spl oliiviõli (kõrge kvaliteediga extra virgin, eelistatult mahe) suhu ja hoia 20 minutit. Alusta 5 minutiga ning pikenda perioodi iga päev. Kauem mitte, siis võivad toksiinid hakata kehasse tagasi imbuma.
Ole ettevaatlik, mitte alla neelata! See õli on täis toksiine, mida sa üritad endast välja viia.
Kui oled valmis, sülita õli prügikasti, mitte kraanikaussi või WC-sse, kuna õli võib tahkuda ja tekib ummistus.

Mõned inimesed võivad tunda väsimust, iiveldust ja peavalu esimestel kordadel, kuid need sümptomid viitavad sellele, et organism puhastub.

Allikas: Olive Oil Times, http://www.oliveoiltimes.com/olive-oil-health-news/oil-pulling/46281

Toidublogija Tuuli Mathisen maitsestab jäätist oliiviõliga.
Jäätis on hetkel meile saabunud kuumalaine puhul vist kohustuslikuks toiduks muutunud. Külma jahutavat jäätist ei ole kunagi liiga palju. Jäätis ja oliiviõli võib esmapilgul tunduda veider kooslus. Üks paigutub pigem soolaste, teine magusate toitude kategooriasse. Samas - kes ei proovi, see ei saagi teada, kuivõrd suurepärase koosluse suudavad moodustada korralik koorene vanillijäätis koos vürtsika ja kvaliteetse oliiviõliga. Paar soolahelvest veel viimistlemiseks ja põnev intriig maitsemeeltele ongi loodud.
Sel korral kasutasin jäätisele särtsu andmiseks Cladium Hojiblanco oliiviõli. See on oliiviõli, mis oma maitselt vürtsikam ja rohelisem. Just selline oliiviõli, mille puhul piisab ka väiksest tilgast, et maitsemeeled lahti lüüa ja mõnusalt mitmekülgseid lisanüansse tekitada. Seda tüüpi oliiviõli tasuks käepärast hoida neil, kes oskavad lugu pidada nüansirikastest ja iseloomuga oliiviõlidest, mida saab edukalt maitse viimistlejana kasutada. Paar tilka salatile, bruschettale, risotole või kuhu iganes ja kogu maitsebukett omandab hoopis erksama iseloomu.
Retsepti siinkohal justkui polegi. Võta paar palli head vanillijäätis, kalla peale oliiviõli ning lisa mõned soolahelbeid. Peensoola pole mõtet peale riputada, sobib ikka pigem kvaliteetne soolahelves (nt Maldon või Himaalaja vms).
ALLIKAS: http://toiduteemal.blogspot.com/2014/08/jaatis-oliivioliga.html

Toidublogija Tuuli Mathisen riputas oma blogisse ühe suurepärase tomati-mozzarellasalati retsepti, kus kasutas meie valikust Agrestis Bell´Omio Sitsiiliast pärit magusamat oliiviõli.
Ürtidega marineeritud mozzarella ja tomatisalat
Vahel on nii, et mõned maitsed jäävad kuidagi vereringesse ja neid toite tahaks ikka ja jälle. Üheks selliseks korduseid nõudvaks maitsekoosluseks on minu jaoks saanud Yotam Ottolenghi "Plenty" raamatust pärit ürtidega marineeritud mozzarella salat.

Esmalt oli üllatava selle salati üks maitsekomponent ehk siis fenkol. Esmapilgul komplekti mittesobituv, kui mozzarella juustu peale mõelda. Tegelikkuses pigem vastupidi. Teiseks tasub seda salatit valmistades olla kompromissitu koostisainete suhtes - tomat peab olema küps, basiilik mahlane, mozzarella pühvlipiimas ja oliiviõli parimate seast. Kui kirjeldatud eeldused on täidetud, võid tõenäoliselt üsna kerge vaevaga ka ise selle salati lõksu langeda.

Retsept ise järgmine:
üks suur pall mozzarellat (kui vähegi võimalik, võiks eelistada pühvli mozzarellat)
2-3 küpset tomatit
peotäis basiilikuleht
0,5 tl fenkoliseemneid (esineb ka nime all apteegitill või juustuköömned. Maitselt erinev tavaslistest köömnetest)
1 -2 küüslauguküünt
3-4 sl  head oliiviõli (mina kasutasin Oliva.ee valikust Agrestis Bell´Omio Sitsiiliast pärit magusamat õli)
Punet, hakituna
tibake sidrunikoort
sidrunimahla
head soola
värskelt jahvatatud musta pipart
Tegevuskäik on järgmine: marinaadi jaoks rösti fenkoliseemneid kuival pannil mõni minut, kuni seemned hakkavad plõksuma. Peenesta seemned uhmris peeneks (või suru mingi muu esemega nt klaasi või pudeli põhjaga peeneks, kui uhmrit ei ole). Peenesta ka küüslauk. Mina panin samasse uhmrisse. Haki basiilik. Sega peenestatud fenkoliseemned, küüslauk ja basiilik. Lisa riivitud sidrunikoor ja õli. Maitsesta soola ja pipraga ning pigista veidi sidrunimahla ka marinaadi sisse.
Võta mozzarella pall, suru pöidlad palli keskosasse ja lammuta see paariks-kolmeks tükiks (eelistan alati lõikamise asemel mozzarellat rebida, nii säilib mõnus kiuline struktuur lõhkumata). Kalla marinaad mozzarellale ja lase umbes pool tundi maitsestuda.
Lõika tomat kas viiludeks või sektoriteks ning laota peale marineerunud mozzarella. Tõmba juust veel väiksemateks tükkideks.
Viimistle värskelt jahvatatud soola ja pipraga ning piserda veel veidi oliiviõli tomatitele.

Allikas: http://toiduteemal.blogspot.com/2014/06/urtidega-marineeritud-mozzarella-ja.html

Spargel fetajuustu ja oliiviõliga. Lihtsate asjade kaunis kooslus
Mõned asjad on nii lihtsad ja nii toimivad. Esmalt on lihtne ja armas see, et igal kevadel poetab armas naabrinaine Edith mulle osa oma esimesest sparglisaagist. Need kodumaised ja esimesed sparglid on ikka klass omaette ja ma olen üliväga tänulik, et mul selline tore naaber on.

Need õrnad esimesed sparglivarred on sedavõrd hõrk suutäis, mida ei tahakski väga töödelda. Paar lihtsat varianti - kas uputatud munaga mõnusalt vedela munakollase kastmes, sulavõi ja soolahelvestega või siis ka tibakese fetajuusu, paari riba sidrunikoore ja väga hea oliiviõliga.
Esmalt paar sõna headest oliiviõlidest. Laias laastus jaotuvad oliiviõlid ja üldse õlid minu jaoks kaheks. Ühed on need, mida kasutan toidu valmistamisel ja teised need, mida kasutan toidu maitsestamisel. Pesto sisse kasutan pigem lihtsamat õli, kuna muud maitsed hakkavad õliga liialt konkureerima ja väga hea õli kaob muude maitseta taha. Siia, sparglite juurde, tuleks valida võimalusel kindlasti selline õli, mis sobib maitsestamiseks ehk siis parim, mis sul kodus on. Olen ise üsna hiljuti tutvust teinud Oliva.ee oliiviõli valikuga ning võin neid oliiviõlisid ainult kiita. Vahe masstoodangu oliiviõlidega on mäekõrgune. Oliva poolt pakutavad oliiviõlide seast peaks leidma sobivaid kaaslasi nii need, kellele meeldivad mahedad ja pehme maitsega õlid, samas leiab ka jõulise iseloomu ja meeldejääva maitsebuketiga oliiviõlisid. Sparglite juures kasutasin SEDA Rincón de la Subbética rohkelt auhindu võitnud oliiviõli, mis lahterdub kergelt vürtsikate oliivõlide kategooriasse ning mida võib kirjeldada rohelise maitse- ja aroomibuketiga õliks. Veinide võrdluses võiks ehk paralleeli tõmmata Sauvignon Blanci värskuse ja mõnusa mõrkjusega. Õli maitse on hästi intensiivne ja pikalt suus püsiv ning domineerivad on rohelised kergelt mõrkjad ja vürtsikad noodid. Hästi mõnus lisand nii salatitele, juustule kui ma paljudele muudele toitudele.

Minu naabrinaise sparglitoit sai suurepärase õliga väärika maitsebuketi ning esimese spargli õrnus haakus elegantselt jõulise õli maitsega.
Selle lihtsa toidu valmistamiseks vajad:
peotäis spargleid, vajadusel alumine puitunud osa kooritud (kasuta murdmise testi, spargli söödav ja pehme osa murdub praksudes. Sealtmaalt, kus ta ainult paindub, on vars juba puitunud).
100 g fetajuustu
veidi sidruni- või laimimahla ja riivitud koort
Väga head oliiviõli (nt Rincón de la Subbética)
soolahelbeid
värskelt jahvatatud musta pipart
Kalla suuremale taldrikule veidi oliiviõli ning tõmba sparglivarred oliiviõli seest läbi. Grilli kuumal grillil sparglivarsi. See läheb üsna kiirelt ning üle grillida ei ole mõtet. Tõsta sparglivarred taldrikule, pudista sparglitele fetajuustu, piserda sidruni- või laimimahlaga, tõmba mõned sidruni- või laimikoore ribad ning puista peale soolahelbeid ja musta pipart. Piserda üle ohtra oliiviõliga.
Naudi kohe ja soovitavalt heas seltskonnas ning hea veiniga.

Artiklit vaata siit: http://toiduteemal.blogspot.com/2014/05/spargel-fetajuustu-ja-oliivioliga.html

Väljavõte Peter Mayle raamatust „PROVENCE väike välimääraja“

Tavaliselt tuleb meil oma rõõmude eest maksta; ja nii harva on elus leida midagi nauditavat, mis varem või hiljem ei põhjustaks lihavust, hingeldamist, maksatsirroosi, kõrvetisi, liigesevalu, hambaauke, podagrat või südame pekslemist. Aga nüüd saabub kergendus: pärast enam kui kahe tuhande aasta pikkuste tõendite hoolikat vaagimist leppisid arstid ja teadlased kokku, et igapäevased oliiviõli annused on tervisele kasulikud.

Mitte ainult, et see ei sisalda üldse nn halba kolesterooli, vaid ta aitab ka tõsta nn hea kolesterooli taset. See on kasulik seedimisele, tehes libedaks teekonna, mida prantslased nii delikaatselt kutsuvad „transit intestinal“. See sisaldab vitamiin E-d ning oleiinhapet, mis aitavad kaasa luude kasvule. Ja kui te võtate tõeks väited, mille on pärandanud meile eelnevad põlvkonnad, siis võib sellest abi olla kõõma, kuiva naha, kortsude, kõhukinnisuse ja kõrge vererõhu vastu võitlemisel. Joojate jaoks on veel eriline lisahüve. Kaks lusikatäit oliiviõli – sissevõetuna enne, kui teie käsi sirutub pudeli järele – katab mao kihiga, kahandades alkoholi toimet ja vähendades nii pohmelli tekkimise võimalust. (Seda tean ma omast käest.)

Ainult umbes 3% oliiviõlist, mis toodetakse Vahemere piirkonnas, on Provence'ist pärit. Olgu kuidas on, siiski on kohalikud õlimehed teadlikult otsustanud eelistada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti, ja Provence'i õli on minu arvates igati sama hea kui tema kuulsam paariline Toskaanast. Siinkohal oleks aus deklareerida puhtalt isiklikku huvi, kuna ma ise olen üks maailma väikseimatest õlitootjatest. Meie maja ümber maatükil kasvab umbes 200 puud ja õli, mis neist saadakse, maitseb – minule, kui kiindunud ja kallutatud vaatenurga omanikule – nagu vedel päikesepaiste.
korjamine algab mõni aeg peale novembri keskpaika, kui väikesed cailletiers on valminud. Järgnevate jõulueelsete nädalate jooksul korjatakse, kammitakse või raputatakse puu otsast maha meie teised sordid aglandu ja picholine ja viiakse veskisse pressimisele. See oli vanasti maaliline etendus: hiiglaslikud veskikivid või koonusekujulised rullikud, puust veskikolud, tohutusuured ümmargused kanepist filtrid – nii võis jälgida iga sammu teekonnal oliivist õliks. Nüüd leiate te eest ilmselt voolujoonelised roostevabast terasest seadmed; pestus oliivid lähevad ühest otsast sisse ja õli tuleb teisest otsast välja, ja vahepeal ei näe te mitte midagi. Mitte nii romantiline, aga palju hügieenilisem.

Kulub umbes viis kilo oliive, et saada üks liiter õli; ning esimese külmpressi õli, millele pole rakendatud ei kuumuse ega kemikaalide mõju, on täiesti puhas toode (erinevalt taimeõlidest, mis sisaldavad toksiine ja mida tuleb enne, kui nad inimestele tarbimiseks sobivad, veel töödelda). Kuid on olemas mitut sorti puhtust ja nüüd me tuleme neitsilikkuse astmete huvitava mõiste juurde. Peaaegu kõik esimese külmpressi õlid liigitatakse neitsilikeks. Kuid nende seast mõne kohta võib öelda, et see on saavutanud oma apogee, neitsilikkuse kõrgeima astme – ja neid nimetatakse uhkelt ekstra virgin.

Esimene kord, kui ma neid sõnu nägin, olid need Luccast pärit oliiviõli pudeli peal. Ekstra virgin – mida rohkem ma seda väljendit vaatasin, seda kummalisemaks see muutus. Muidugi, neitsilikkus on teatud füüsiline olek; selge juhtum, mis ei vaja sõnalist lahterdamist. Kuidas saab üks asi olla eriti neitsilik? Kui see oleks võimalik, kas siis võiks keegi olla eriti rase? Eriti surnud? Ja nii, ilma täpsemate teadmisteta ei pööranud ma ekstra virgin'ile rohkem tähelepanu, pidades seda vaid romantiliseks liialduseks; millekski niisuguseks, mida itaalia kelner võiks sosistada kõrva oma kenale kliendile, pakkudes temakesele salatikastet.

Muidugi polnud mul õigus. Tegelikult on olemas kolm neitsilikkuse astet, mida määratakse rasvhapete sisalduse järgi õlis. Vähem kui 1% ja õli nimi võib ametlikult olla virge ekstra (eriti neitsilik); üle 1%, kuid vähem kui 1,5% paigutab õli kategooriasse virge fine (peenelt neitsilik); kõik, mis on üle selle kuni 3,5%, ning õlist saab virge ordinaire (tavaliselt neitsilik). Aga kuna ühegi neitsi kohta pole viisakas öelda, et ta on tavaline, siis mitte kunagi ei näe te sõna ordinaire ühegi endast lugupidava õlipudeli peal, on lihtsalt virge.

Nagu veinigi, tuleks oliiviõli hoida jahedas, pimedas kohas (ideaalne oleks pigem keldris kui külmikus). Erinevalt veinist ei lähe see aastatega paremaks, vaid on maitsvam otsekohe pärast pressimist. Maitsmismeetodite kohta võib öelda seda, et mida lihtsam, seda parem. Korsiklased soovitavad teil valada paar tilka peopessa, kasta sõrm sellesse tillukesse lombikesse ja lakkuda sõrm puhtaks. Või rebige tükk värsket baguette'i, tehke pöidlaga saia sisse lohk, täitke see lohk õliga, nuusutage, limpsake ja sööge ülejäänu koos saiaga ära. Samuti on see väga hea pritsituna soojale aurutatud kartulipoolikule. Ja järgides ühe väga kõrgesse ikka jõudnud Ülem-Provence'i härrasmehe soovitust, olen ma pealekauba omaks võtnud kombe juua lonks õli igal hommikul, tühja kõhu peale enne sööki. Ta ütles mulle, et see annab kakskümmend viis aastat eluiga juurde.

Kokanduses on nii rohkelt retsepte, kus kasutatakse oliiviõli, et nendega võiks täita terve raamatukogu – igasuguseid asju alates majoneesist ja lõpetades jäätisega, mille vahele jääb sadu toite. Eriti tähelepanuväärne on, et ma pole kunagi kuulnud kellestki, kes oleks kannatanud toidu oliiviõlisisalduse liigrohkuse all. Dieedipolitsei – ehkki nad võivad ju otsida ohtlikke sümptomeid – pole senini suutnud välja tulla ühegi usutava põhjusega, miks me kõik ei võiks tarvitada oliiviõli nii palju, kui tahame ja millal aga tahame. Ometi kord, näikse nii, ei saa head asja olla liiga palju.

2014 New York International Olive Oil Competition results.

"Best in Class", Intensity Robust
Oro del Desierto Organic Coupage: http://www.oliva.ee/et/a/oro-del-desierto-coupage---500ml

"Gold Award" Intensity Robust
Oro Bailen Reserva Familiar Arbequina: http://www.oliva.ee/et/a/oro-bailen-arbequina---500ml
Oro Bailen Reserva Familiar Picual: http://www.oliva.ee/et/a/oro-bailen-reserva-familiar-picual---500ml
Parqueoliva Serie Oro: http://www.oliva.ee/et/a/parqueoliva-serie-oro---500ml
Rincon De La Subbetica: http://www.oliva.ee/et/a/rincon-de-la-subbetica---500ml%2C-kinkekarbis

"Gold Award" Intensity Medium
Cladium Hojiblanca: http://www.oliva.ee/et/product?id=27
Olivastro: http://www.oliva.ee/et/a/quattrociocchi-olivastro---500ml

Märtsis käsin Salon de Gourmet'il ja neljas õliveskis - inglise keelne termin "olive oil mill" on armas kummardus ajaloole. Salon de Gourmet peeti Madriidis ja see on Hispaania üks olulisemaid vääristoidu messe. Vahva oli messil valitsev peomeeleolu, mehed - külalistest-etlejatest tugev enamus - olid lõhnastatud ja ülikonnastatud ning ka naised ilusasti sätitud. Ürituse kangelasteks olid oliiviõli, jamon, juust ja vein. Oliiviõli promoti mitut moodi. Valges edevas stendis sai imetleda ja mekkida hispaania parimaid õlisid ning seda väljapanekut uuendati paar korda päevas. 

Valitsuse kampaania "Experiencias Aceites de Oliva" keskendus oma nurgas Hispaania neljast peamisest oliivisordist - ARBEQUINA, HOJIBLANCA, PICUAL ja CORNICABRA - valmistatud õlide tutvustamisele. Seal maitses-kombineeris parajasti toiduga ja toiduta oliiviõli Hispaania tulevik.

Edasi suundusime koos juba kümme aastat oliiviõlimaailmas tegutsenud hispaanlasest sõbraga tootjaid külastama. Madridist lennukisse ja ca tund aega hiljem olime juba Andaluusia Idapiiril paiknevas Almerias. Piirkonna muudab eriliseks see, et siin asub Euroopa ainuke kõrb ning ka paljude auhindadega pärjatud "Oro del Desierto" (Kõrbe kuld) õliveski.

Oro del Desierto on nö rohelise ja ressursside taaskasutusele keskendunud perefirma, mis maheoliiviõli valmistamise kõrval peab ka restorani ning puhkemaju. IT süsteemid ja tehnika viimane sõna ruulivad, koostöö ulatub Oslo ülikoolini välja. Ägedad majad, restoran ja mahe mõtteviis on sinna toonud mitmeid kuulsusi sh Mel Gibson'i, Valentino Rossi ja Claudia Cardinale.

Oro del Desierto enim auhindu võitnud õli on Coupage . Nende parim kerge magusanoodiga nö igapäevaõli on Arbequina .

Edasi võtsime suuna põhja poole ning väisasime Priego de Cordobas asuvat Almazaras de la Subbetica't. Sõna "almazara" on laenatud andaluusiat ca 700 aastat valitsenud mauridelt-araablastelt ja see tähendab araabia keeles õlipressi. Almazaras de la Subbetica on mitmetuhande liikmega kooperatiiv, mis on endale palganud väikese professionaalse juhtkonna. Nende maadel käis veel järelkorje puude alt ja lõigatud okste küljest ning õlipressid töötasid. Tulemuseks on madalama kvaliteediklassi õli, mitte see, mida Sinul on võimalik meie e-poest osta.

Nende staarõlid Rincon de la Subbetica ja Parqueoliva Serie Oro pressitakse korje alguses paari nädala jooksul parimatest valitud oliividest. Almazaras de la Subbetica väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega värsked igapäevaõlid on magusam Almaoliva Arbequina ja vürtsikam Parqueoliva Bio.

Almazaras'e naabriks Priego de Cordoba's on tipptootja Aroden, mis valmistab auhinnatud Cladium'it.

Ettevõtte kuulub kahele perekonnale, kes on palganud profid seda juhtima. Alloleval pildil keskel on Arodeni juht ja õlimeister Luis Torres Flores.

Ka Aroden'is järelkorje veel käis ning pressiti madalama kvaliteediklassi õli.

See oli üks vahva ja hariv reis, mida vürtsitasid kohtumised sümpaatsete oma tööd armastavate inimestega. Kui külastan tootjaid või ka süües toidu peale mõeldes, tekib mul sügav austus nende inimeste vastu, kes meie laua väärt söögikraamiga katavad. Aitäh!

OLIVA Estonia pakutavad maitsega oliiviõlid on toodetud nii, et oliivid on pressitud koos vastava maitserohelise või viljaga, lisatud ei ole maitsejäljendajaid.

Quattrociocchi Limone on SIDRUNI maitsega ekstra virgin oliiviõli
http://www.oliva.ee/et/a/quattrociocchi-limone---250ml
Koostis: 1 kg oliivide kohta on lisatud 250 g sidrunit.
Kasuta: sobib ideaalselt kasutamiseks kalale, salatile ja juurviljadele! Annab hea kerge sidrunimaitse juurde, lisa veidi soola ja muud polegi vaja!

Sidrunimahl on looduslik antioksüdant, mis aitab noorust säilitada, haigusi ennetada ja organismi puhastada. Lisaks rohkele C-vitamiinile (100g/50mg) sisaldab sidrun kaaliumi, rauda, magneesiumi, pantoteenhapet, niatsiini ja eeterlikke õlisid. Tugeva antiseptilise ja antibakteriaalse mõjuga on ta efektiivne infektsiooniliste seisundite ravimisel, eriti külmetuse, gripi ja kibeda kurgu puhul.

Quattrociocchi Peperoncino on TŠILLIPIPRA maitsega ekstra virgin oliiviõli
http://www.oliva.ee/et/a/quattrociocchi-peperoncino---250ml

Koostis: 98 % extra virgin oliiviõli, 2% tšillipipart.
Kasuta liha-, kala-, kartuli-, muna-, pasta- ja riisiroogade valmistamisel.

Tšillipipar on universaalne maitseaine, mis toob toidu maitse hästi esile ja on paljudes maailma köökides väga levinud. näiteks kiirendab keha ainevahetust ning kalorite põletamist. Tšilli sisaldab kuni 7 korda rohkem C-vitamiini kui apelsin. Lisaks on tšilli kasulik seedimisele ning aitab leevendada migreeni ja lihase-, liigese-, närvivalu. Tšilli – vabastab hingamisteid, soodustades seeläbi hingamist.

Teadlased on kindlaks teinud küllastamata rasvhapete ja antioksüdantide kasuliku mõju meie kehafunktsioonidele. Toitumis- ja tervisespetsialistid rõhutavad järjest enam oliiviõli kasutamise tähtsust toiduvalmistamisel mitte ainult ühe põhitoitainena vaid ka preventatiivsetel eesmärkidel. Iga päev tuleks võtta vähemalt kaks supilusikatäit külmpressitud extra virgin oliiviõli. Lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele on oliiviõli efektiivne võitlemaks järgmiste haiguste vastu:

 - Südame ja veresoonkonna haigused – vähendab kahjuliku LDL  (halva)kolesterooli tase veres ja aitab takistada arterite lupjumist ning vere hüübimist
 - Alandab vererõhku
 - Diabeet - alandab diabeetikutel glükoositaset ja aitab reguleerida veresuhkrut
 - Vähk - oliiviõli avaldab kaitsvat toimet pahaloomuliste kasvajate ( rinna -, eesnäärme -, seedekulgla-, rinnavähk ... ) vastu . Inimestel, kelle tervisliku toidulaua peamine rasva allikas on oliiviõli, on oluliselt madalam vähi esinemissagedus.
 - Soodustab seedimist ning kehasiseselt suure hulga vitamiinide ja mineraalide imendumist
  - Stimuleerib sapipõie tegevust ning sapi- ja pankrease eritiste teket; kergendab kõhukinnisust
 - Kaitseb sapikivide ja maohaavade moodustumise eest
 - Parandab kehasiseseid ja –väliseid kudesid ning kaitseb nakkuste ja põletiku eest
 - Aitab kaasa aju ja närvisüsteemi arenemisele ja tööle
 - Stress - oliiviõli sisaldab antioksüdante nagu E-vitamiin, karotenoidid ja fenoolsed ühendid, millega aitab kaasa pika eluea saavutamisele.
 - Rasvumine - kuigi sisaldab palju kaloreid, on uuringud näidanud, et oliiviõli aitab vähendada rasvumist
 - Reumatoidartriit – inimestel, kelle dieet sisaldab oliiviõli, areneb vähema tõenäosusega reumatoidartriit
 - Osteoporoos - oliiviõli tarbimine parandab luukoe mineraliseerumist ja lubjastumist. Aitab kaltsiumil imenduda ja seega mängib olulist rolli osteoporoosi ärahoidmisel.
Aitab kaasa lastel luustiku arenemisele ja hoiab luuhõrenemise ja kaltsiumivaeguse eest vanematel inimestel

Oliiviõli preventiivsed, kaitsevad ja ravivad omadused paljude krooniliste haiguste ja tervisehäirete puhul põhinevad selle unikaalsel keemilisel koostisel rasvhapetest, eriti tänu suurele oleiinhappe kontsentratsioonile ning looduslike kaitsvate antioksüdantide nagu näiteks E-vitamiini ja fenoolide olemasolule.

---------------

Kokkuvõte: http://www.oliveoiltimes.com/olive-oil#c9

Oliiviõli on omasuguste seas ainulaadne, kuna see sisaldab palju monoküllastumata rasvhappeid ja polüfenoole, millel on tugevad antioksüdatiivsed omadused. Teadlased leidsid oliiviõlist hiljuti põletikuvastase aine oleokantaali, mille toime sarnaneb mõnede ibuprofeeni sisaldavate valuvaigistite (motriin, adviil) toimega.

Juba 5000 aastat on Vahemerd ümbritsevate maade elanikud kõrgelt hinnanud oliiviõli maitseomadusi, kuid nüüdisajal ei pea me seda asendamatuks mitte üksnes kulinaarsest seisukohast, vaid see on ka rasvaine, millel on väga soodne mõju meie tervisele üldiselt. Oliiviõlil on väga oluline osa südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmises ja oliiviõli rohke tarbimine on üks põhjusi, miks inimesed Vahemeremaades elavad nii vanaks.

Ühe või teise oliiviõli eelistamine on peamiselt maitse küsimus, kuid kasulik on siiski osta ekstra virgin oliiviõli, see on maitsvam ja tervisele kasulikum. Seda valmistatakse mehaaniliste vahenditega, mis võimaldab säilitada oliivides leiduvad maitse- ja lõhnaained, vitamiinid ja antioksüdandid. Kui pudelil on aga lihtsalt kiri „oliiviõli“, siis on tegemist madalakvaliteedilise oliiviõliga, mis on toodetud tööstusliku rafineerimise teel, mis hõlmab ekstraheerimist orgaaniliste lahustitega ja mille käigus paraku hävib osa oliivides olnud antioksüdantidest.



-----------------
Polüfenoolid on rühm taimseid ühendeid, mida leidub teatud puu- ja köögiviljades. Paljud polüfenoolid toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet.
-----------------------
kokkuvõte raamatust "Tervis söögirõõmude kaudu", Richard Béliveau ja Denis Gingras, lk 239 – 240

Peamised toiduainerühmad, mis osalevad krooniliste haiguste ärahoidmises:
Puu- ja köögiviljad
Täisteraviljatooted
Oliiviõli
Kaunviljad
Pähklid ja seemned
Rasvane kala (lõhe, makrell, sardiin)
Vürtsid ja maitsetaimed
Roheline tee
Punane vein
Tume sokolaad

NB! Juhin tähelepanu, et oliiviõli on välja toodud täiesti eraldiseisva rühmana!

Peamisi meid ähvardavaid kroonilisi haigusi – südame-veresoonkonna haigusi, II tüüpi suhkrutõbe, vähki või siis Alzaheimeri tõbe – võetakse sageli otsekui vananemise vältimatuid kaasnähtusi. Selle fatalistliku arusaama järgi on vananemine tingimata seotud tervise halvenemise ja elukvaliteedi langusega, mille vastu me ei saa muud midagi teha kui loota, et meditsiin oma imedega tuleb vaigistama nende tõbedega seotud valusid ja lisab vahest veel mõne aasta meie elule. Sellisel pessimistlikul hoiakul ei ole alust; kuigi ei saa eitada, et vananemine on seotud keha funktsioonide üha ulatuslikuma allakäiguga, on nende krooniliste haiguste arengut siiski võimalik pidurdada, kui pöörata erilist tähelepanu meie eluviisi teatavatele külgedele, eelkõige meie toitumisharjumustele. Kui võtta arvesse, kui suured on tänapäeva ravimeditsiini võimalused, on selline haigusi ennetav lähenemisviis parim vahend selleks, et ühendada pikk eluiga hea elukvaliteediga ja saada niimoodi kätte võimalikult palju sellest, mida loodus võib inimesele pakkuda.


--------------

kokkuvõte raamatust "Tervis söögirõõmude kaudu", Richard Béliveau ja Denis Gingras, lk 229 - 231

Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks on “tervislikud rasvad”. Loomsed rasvad  ja kahjulikud taimsed rasvad tuleb asendada tervislike taimsete rasvadega. Oliiviõli mängib selles tähtsat rolli.

Rasva vajab organism rasvlahustuvate vitamiinide (A,D,E ja K-vitamiin)  ja üle 600 erineva toitaine (alfakarotiin,beetakarotiin,lükopeen, alfalipoiinhape jne.) imendumiseks. Näiteks ei omasta organism kapsas ja brokkolis leiduvat K-vitamiini, kui neid süüakse ilma rasvata. Ilma K-vitamiinita aga ei talletu luudes ja hammastes kaltsium. Samuti ei suuda organism ilma rasvata omastada vähivastaseid antioksüdante lükopeeni ja karoteeni, mida leidub näiteks tomatis.

Seepärast on oluline aurutatud juurviljadele ja salatitele alati lisada kvaliteetset õli.

Väikelaste puhul soovitavad paljud toitumisspetsialistid, et kuni teise eluaastani peaks 50% lapse päevasest kalorikogusest  tulema rasvadest. Nii omandab lapse organism kõige paremini aineid, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenemiseks. Koolilapse jaoks on kvaliteetne rasv väga oluline, kuna see “toidab” mälu. Nimelt rasvas leiduv letsitiin on närvirakkude toitaine, mis soodustab mälu- ja keskendumisprotsesse. Kaalulangetajatel on oluline teada, et tervislikud rasvad tekitavad mõnusa täiskõhutunde ja vajadus järgmise toiduportsu järele ei teki nii kiiresti.

Tööstuslikud “lahjad” tooted on petlikud, neist eemaldatud rasvad on sageli asendatud suhkru ja sünteetiliste lisaainetega, mis on toidus algselt leidunud rasvast oluliselt kahjulikumad. Rasvavaba dieedi all kannatab ka libiido, nimelt langetab rasvavaba toidu tarbimine  naise organismis östrogeeni - ja mehe organismis testosterooni taset.

Õli tervislikkuse määrab õli kvaliteet. Sugugi mitte kõik taimsed õlid ei ole tervislikud. Suur osa toidupoodides pakutavatest taimeõlidest on kuumtöötlemise teel toodetud rafineeritud õlid. Toiduainetetööstuse jaoks on see kasulik – tootmine on odav ja õli säilivusaeg pikk. Kuid see, mis kuumtöötlemis- ja rafineerimisprotsessis õlist järele jääb, pole mitte üksnes väärtusetu, vaid lausa kahjulik.

Mis siis täpsemalt õliga kuumtöötlemise ja rafineerimise käigus tehakse?

1.     Õli “kätte saamiseks” seemnetest/viljadest kasutatakse rasva lahustavat toksilist kemikaali heksaani. Hiljem küll heksaan aurutatakse õlist välja, kuid täielikult seda eemaldada ei ole võimalik.

2.     Õli kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Selle tulemusena polüküllastamata rasvhapped õlis muunduvad, muuhulgas ka transrasvadeks, mis on organismile äärmiselt kahjulikud.

3.     Õli rafineerimisel kasutatakse kemikaale, mille ülesandeks on õli “puhastada” iseloomulikust lõhnast ja settest. Selle protsessi käigus väärtuslikud toitained õlis hävivad. Näiteks väheneb rafineerimisel oluliselt selliste mineraalainete nagu kaltsium, magneesium, raud ja kroom sisaldus õlis, samuti letsitiini (oluline keharakkude koostisosa), vitamiin-E (kaitseb rakke vananemise eest), karetonoidide (kaitsevad silmi ja nahka), sterooli (vähendab kolesterooli), polüfenooli (kaitseb südant) ja klorofülli (vabastab mürkainetest) sisaldus.

4.     Õlile lisatakse sünteetilisi säilitusained, nagu näiteks E320, et pikendada õli säilivusaega. E320 peetekse niipalju ohtlikuks, et selle kasutamine lastetoitudes ei ole lubatud, kuid õli koostises jõuab see siiski valmistoitudesse, pagaritoodetesse, maiustustesse.

5.     Rafineeritud õlis ei leidu enam lipaasi, mis aitab rasvhappeid seedida.

Paljud inimesed arvavad, et rafineeritud toit lihtsalt ei ole nii kasulik kui töötlemata toit. Kuid tegelikkuses on rafineeritud toit organismile lausa väga kahjulik. Kuna rafineeritud toit ei sisalda aineid, mis on toidu seedimiseks vajalikud, peab organism sellise toidu töötlemiseks kasutama oma varudest ensüüme, mineraalaineid, vitamiine, valke jne. Teisisõnu, mida rohkem rafineeritud toitu inimene sööb, seda enam röövib ta oma kehalt tervise säilitamiseks vajalikke varusid. Samuti nagu rafineeritud õlisid, tuleks iga hinna eest vältida hüdrogeenitud taimseid rasvasid. Taimeõli hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel tekivad looduses mitteesinevad rasvade vormid, mis on tervisele äärmiselt kahjulikud. Odava hinna tõttu kasutatakse toiduainetetööstuses hüdrogeenitud taimerasvu väga laialdaselt - saiatoodetes, pagaritoodetes, maiustustes, jäätistes, margariinides, puljongikuubikutes jne.

Kuidas ära tunda kvaliteetne ja tervislik taimeõli?

Esiteks, kvaliteetne ja tervislik saab olla vaid rafineerimata, külmpressitud õli. Külmpressitud õli toodetakse mehhaanilise pressimise teel, kemikaale lisamata ja õli kuumutamata. Seemnetest ja viljadest võimalikult suure õlikoguse eraldamiseks pressitakse neid mitu korda. Kõige tervislikum on kahtlemata esmane külmpress – õli märkega “extra virgin”.

Õlipudelil olev märge, et õli on külmpressitud, võib vahel olla eksitav, sest paljudes riikides pole seadusega määratletud külmpressitud õli mõistet ja mõned tootjad kuumutavad külmpressitud õli enne pudelisse villimist, pikendamaks õli säilivusaega. Seepärast uuri alati müüjalt järele, kas õli on kuumutamata!

Teiseks, kvaliteetne on vaid tumedasse klaaspudelisse vaakum-meetodil pakendatud õli. Õli kõige suuremad vaenlased on valgus, soojus ja õhk, nende toimel tekivad õlis toksilised ühendid. Valguse kahjuliku toime eest kaitseb õli tume klaaspudel, vaakum-meetodil pakendamine tagab, et pudelisse ei jää koos õliga õhku.

Oliiviõli kaitseb organismi kõrge antioksüdantide sisalduse  tõttu vabade radikaalide eest (mitmete tõsiste tervisehäirete põhjustajad), õlis sisalduv oleiinhape on kasulik südame-veresoonkonna haiguste puhul.

http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/newwin-print/article_id-4966

Kõigepealt vali extra virgin oliiviõli (EVOO). Siis Sa saad tõenäoliselt kvaliteetse toote. Miks ainult tõenäoliselt? Oliiviõli maailm ei erine muust maailmast, ka siin esineb valskust. Nõnda ei pruugi ülisoodsa hinnaga marketi EVOO olla üldse extra virgin. See võib olla madalama kvaliteediklassi õli, millele on veidi extra virgin oliiviõli maitseks lisatud. Veinide puhul on Eestis nõnda, et kvaliteetsete veinide hinnad algavad ca 6-7 eurost. Ka kvaliteetsete extra virgin oliiviõlide puhul kehtib sama loogika. Kui ikka hind on kahtlaselt odav ja asi tundub liiga ilus, et olla tõsi, siis ta enamasti polegi tõsi.

Järgnevalt on soovitav valida sellise tootja õli, kelle puhul Sa tead et ta mängib ausat mängu. Lihtne näitaja on see, kui oliiviõli tootja või oliiviõli ise on auhinnatud. Siis on see tihedast sõelast läbi käinud ja kvaliteedimärgi peale saanud.

Edasi, kui Sul pole kindlaid maitse-eelistusi või valikukriteeriume, siis lähtu hinnast ja alusta odavama oliiviõliga. Edaspidi võid soovi korral proovida kallimaid õlisid elik et liikuda lihtsamalt keerulisemale.

Igal kvaliteetsel extra virgin oliiviõlil on kolm tähtsat omadust: puuviljasus, vürtsikus ja mõrkjas maitse.

Edasi sõltub asi juba sellest, mida Sa eelistad ja kuidas maitseid tunned. Üks asi on maitsta õli huvi pärast paljalt - tehnika poolest nagu veini, vaid kogus väiksem - ja teine asi koos toiduga. Need maitsed erinevad, sest toit - isegi nt ciabatta - hakkab maitsekogemust tugevalt mõjutama. See, et mõni õli on mõrkjam ja ajab köhatama, on täiesti normaalne. Öeldakse, et on olemas ühe köhatuse, kahe köhatuse ja kolme köhatuse õlid.

Kui Sulle väärt oliiviõli tõesti meeldib, siis läheb lõpuks nii, et Sul on kodus mitu pudelit korraga lahti ja ühel päeval tahad ühte, teisel päeval teist ja ülehomme kolmandat.

Mõned lihtsad juhtnöörid meie oliiviõlide kohta. Kõik need sobivad kasutamiseks saia, salatite ja muu toidu maitsestamiseks. Kui Sulle meeldib puuviljane magusapoolsem oliiviõli, siis vali:

Agrestis Foglio d'Argento - 500ml

Almaoliva Arbequino - 500ml

Kui Sulle meeldib vürtsikas oliiviõli, siis vali:

Cladium Hojiblanco - 500ml

Oro del Desierto Especial 1/10 - 500ml

Kui tahad väga tasakaalus elegantset oliiviõli, kus valitseb täiuslik maitsete harmoonia, siis vali:

Oro Bailen - 500ml

Ülalnimetatud on minu maitse järgi äärmused ja keskpunkt. Katseta ja kujunda oma arvamus!

Oliiviõli on kõige kergemini imenduv söödav rasv. Oliiviõli sisaldab:
 - supilusikatäies oliiviõlis on 120 kcal, 14 grammi rasva, puudub kolesterool;
 - omega-9 rasvhappeid;
 - looduslikke tokoferoole, mis on heaks E-vitamiini allikaks (1,6 milligrammi teelusika kohta);
 - vitamiine A, D ja K;
 - sisaldab mitmesuguseid fenoolseid ühendeid, flavonoide ja muid komponente, mis toimivad antioksüdantidena – just seetõttu on oliiviõli niivõrd tõhus südamehaiguste ennetamisel.

Mono- ja polüküllastamata rasvhapped ei muutu kiirel praadimisel ja küpsetamisel oluliselt ebatervislikumaks. Kehtib põhimõte, et pigem küpsetada vähem, kui kaua üle küpsetada. 

Kõige paremini aga tulevad õlide tervislikud omadused esile, kui neid kasutatakse ehedal kujul, näiteks salatites ja kastmetes. Profülaktiliselt võib aga ka niisama lusikatäie sisse võtta.  Rasvlahustuvad vitamiinid (nagu beta-karoteen, E-, D- ja K-vitamiin) omastatakse tera- ja köögiviljast ainult koos rasvaga ja selleks sobibki ideaalselt väike kogus tervislikku oliiviõli. Tähtis on ka see, et lastel juba maast-madalast kujuneks välja positiivne suhtumine oliiviõli ja köögiviljade söömisesse, siis pole vaja ka varakult haigusi ravima hakata.

Uuringud on näidanud ka oliiviõli positiivset mõju diabeedi puhul. Neil patsientidel, kes tarbisid oliiviõli, oli veresuhkru tase ühtlasem ning triglütseriidide tase madalam. Oliiviõli tarbivate patsientide tulemused oli paremad kui neil, kes olid madala rasvasisaldusega dieedil, mis ei sisaldanud oliiviõli.

Oliiviõli puhul on teada ka soodne mõju astma, artriidi ja vähi puhul. See tuleneb peamiselt oliiviõli põletikku alandavast toimest tänu monoküllastamata rasvhapete ja antioksüdantide sisaldusele. Ühes uuringus tuli ilmsiks, et oliiviõlil oli rinnavähi ennetamisel toime koguni 46 %  ulatuses ja seda tänu oliiviõlis sisalduvale oleiinhappele.

E-vitamiinil on vähivastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid.

E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub 85 g oliiviõlis.

http://www.toitumine.ee

Extra virigin oliivõliga (EVOO) tuleks küpsetada kuumusel mitte üle 190 -210°C, kõrgema kuumuse juures hakkab õli kaotama oma kasulikke aineid. Praadimine ja keetmine ei hävita EVOO tervislikke polüfenoole. Toiduõli suitsemispunktiks on temperatuur, mille juures õli hakkab lagunema ja suitsema. Oliiviõli sobib kõikide toitude valmistamiseks, sellega võib küpsetistes asendada ka võid või margariini – tulemus saab mahlasem. On hea roogade praadimiseks, sest ei imendu toiduainetesse, vaid jääb nende pinnale.

Kvaliteetset extra virgin oliiviõli kasutatakse valmis maitseainena ning seda võib valada peaaegu kõikidele toiduainetele nagu näiteks salat, riis, kartul, köögiviljad, liha,  kala jm. Oliiviõli on kasutatud toiduvalmistamisel tuhandeid aastaid. Oliiviõli sobib väga paljude toitudega  ning seda tuleks kasutada vähem tervislike rasvade ja või asemel.

Kuumutada ei tohi  - sojaõli, maisiõli, päevalilleseemneõli, saflooriõli -  nende kuumutamisel tekivad toksilised, kantsereogeensed ühendid.

http://www.oliveoiltimes.com/olive-oil#c9

----------
Polüfenoolid on rühm taimseid ühendeid, mida leidub teatud puu- ja köögiviljades. Paljud polüfenoolid toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet.

Ära jäta oliiviõli liiga kauaks seisma. Kui oliiviõli puutub kokku soojuse, valguse ja õhuga hakkab ta kaotama väärtuslikke toitaineid ja maitset ning oliivõlis sisalduvad rasvad hakkavad oksüdeeruma. Muretsemiseks pole põhjust, kui pudel seisab köögikapil ja sa kasutad selle kuu-paariga ära. Värskuse tagamiseks ostke pigem väikeseid pudeleid kui suuri. Ostes extra virgin oliiviõli, vali toode, mis on pakitud läbipaistmatusse või toonitud klaaspudelisse. Metallkanistris või plastikpudelis õli kalla ümber näiteks puhtasse kasutatud punase veini pudelisse. Plastpakendist võib lekkida kahjulikke aineid.

Kui ostad kvaliteetset extra virgin oliiviõli, on üldjuhul sellele peale kirjutatud saagikoristuse aeg. Näiteks 2013 aasta sügisel korjatud oliividest pressitud õlile pannakse peale  valmistamise kuupäevaks 2013-14.

Kinniseid pudeleid hoia köögikapis või mujal jahedas ja pimedas kohas. Tarvitatav õli hoia muidugi käeulatuses aga mitte pliidi kõrval. Kork sulge alati korralikult.

Oliiviõli tuleks tarbida kahe aasta jooksul. Pikema aja jooksul hakkavad maitsed halvenema ja toitaineid lagunema. Avamata pudelis oliiviõli säilib kaks aastat või kauemgi. Avatud õli tuleb hoida pimedas ja jahedas, kuid mitte külmkapis – seal muutub õli häguseks. Extra virgin oliiviõli säilib kauem kui teised oliiviõli klassid, sest neil on madalam happesus. Kui ostad oliiviõli poest, veendu, et see ei ole poeriiulil tugeva valguse käes seisnud. Kontrollige saagikoristuse ja säilivuse kuupäeva.

Õlid, mis on mõrkjama ja piprasema maitsega, sisaldavad rohkem polüfenoole (antioksüdandid) ning säilivad tavaliselt paremini kui küpsetest oliividest valmistatud õlid. Viimastel on pehmem maitse ning need tuleks ära tarvitada ca aasta jooksul.

http://www.oliveoiltimes.com/olive-oil#c9

Oliiviõli on õlipuu viljadest saadud taimeõli. Oliiviõli kasutatakse toiduvalmistamisel ja kosmeetikatööstuses. Oliiviõli on väga tervislik toiduaine tänu monoküllastunud rasvhapete suurele osakaalule. Oliiviõli maitse, värvus ja lõhn oleneb väga suurel määral oliivide kasvatamise piirkonnast ja konkreetsest saagist. Umbes 3/4 maailma oliiviõlist toodetakse Euroopa Liidu riikides.

Suurim tootja on Hispaania (ca 40-50% maailma kogutoodangust), järgnevad Itaalia (ca 25% maailma kogutoodangust) ja Kreeka (ca 16% maailma kogutoodangust). Vähemal määral toodetakse oliiviõli ka teistes Vahemerepiirkonna riikides Prantsusmaal, Portugalis, Türgis, Marokos ja Tuneesias. Mujal maailmas toodetakse oliiviõli Tšiilis, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Uus-Meremaal ning Ameerika Ühendriikides.



Oliividest valmistatud õlid jagunevad viide kvaliteediklassi.

Extra virgin (neitsioliiviõli). Tervislikku oliiviõli saadakse oliivide külmpressimise teel – selliselt toodetud õli kvaliteet on kõrgem, kuna madalama temperatuuri kasutamine kindlustab selle, et õli ei rääsuks ja tema maitseomadused säiliksid. Kuigi külmpressitud oliiviõlis on alles antioksüdandid, mis peaksid takistama selle rääsumist, on ka oliiviõlil teatud tingimustes kalduvus õhu, soojuse ja valguse käes rikneda. Seetõttu peaks õli säilitama tumedates klaaspudelites. Metallist ja plastikust anumad võivad eritada õli sisse mitmesuguseid kahjulikke ühendeid. Extra virgin on esimesena pressitu ning kõige kvaliteetsem. See viitab sellele, et tegemist on rafineerimata, vaid korra purustatud ja pressitud oliividest valmistatud õliga. Neitsiõli peab olema läbipaistev, madala happesusega, maitsevarjundid sõltuvad esmajoones kasutatud viljadest. Märge „külmpressitud“ viitab sellele, et oliivide kokkusurumine on toimunud aeglaselt ilma kõrgeid temperatuure kasutamata.
 
Olive oil. Peale esimest pressimist töödeldakse juba purustatud oliivimassi termiliselt ja õli rafineeritakse. Sellist õli on enamasti keemiliselt töödeldud heksaani, fosforhappe või naatriumhüdroksiidiga, mille jääke ei ole võimalik õlist enam täielikult eemaldada. Niisugusest õlist on välja puhastatud enamik kasulikke antioksüdante ja vitamiine ning selle maitseomadused on tagasihoidlikumad kui extra virgin oliiviõlil.

Virgin oil. Madala happesusega õli (alla 3 %), mida saadakse oliivide teistkordsel külmpressimisel.

Pure olive oil. Tähistab igasugust 100 % oliiviõli. Sageli on see kas teisel pressimisel saadud õli või rafineeritud õli ja neitsioliiviõli segu.

Pomace olive oil (oliivi jääkõli). See on rafineeritud oliiviõli, mida on maitsestatud külmpressõliga. Oliivi jääkõli on saadud sellest 5-7% õlist, mida ei ole võimalik oliivide külmpressimisel kätte saada. See õli on oliividest eemaldatud kõrgel kuumusel selliste keemiliste ühendite nagu bensopüreeni abil, millel on avastatud kantserogeenseid ja mutageenseid omadusi.

Extra virgin silt ei kindlusta alati, et pudelis tõesti on esimese kõlmpressi õli. Kui hind on samal tasemel madalama klassi õlidega, pole asi õige. Nagu ikka elus - kui asi tundub liiga ilus, selleks, et olla tõsi, siis ta enamasti polegi tõsi.

Kolm omadust, mis igas kvaliteetses extra virgin oliiviõlis peavad olema on puuviljasus, vürtsikus ja mõrkjas maitse. Edasi sõltub juba asi sellest, mida keegi eelistab ja kuidas ta maitseid tunneb. Üks asi on maitsta õli huvi pärast paljalt - tehnika poolest nagu veini, vaid kogus on väiksem - ja teine asi koos toiduga. Need maitsed on erinevad, sest toit - isegi nt ciabatta - hakkab maitsekogemust tugevalt mõjutama. See, et mõni õli on mõrkjam ja ajab köhatama, on täiesti normaalne. Öeldakse, et on olemas ühe köhatuse, kahe köhatuse ja kolme köhatuse õlid.

Kui Sulle väärt oliiviõli tõesti meeldib, siis võib kergesti minna nii, et Sul kodus on mitu pudelit lahti ja ühel päeval tahad ühte, teisel päeval teist ja ülehomme kolmandat.