Kevadine retsept:
- Tomat, kurk
- murulauk, sibulapealsed
- Korja metsast ja lisa omal valikul: naat, nõges, karulauk, nurmenuku lehed, jänesekapsas, võilill
- salatikastmeks ja maitsebuketi täiendamiseks naturaalset basiilikuga maitsestatud ekstra neitsioliiviõli (http://www.oliva.ee/et/a/vaarisoliivioli-basiilikuga-250ml)
- veidi soola
Naat (noored võrsed) on eriti rikas E-vitamiini poolest. Peale selle on rohkesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid. Leidub antioksüdante (organismi kaitseained, mineraalaineid, kiudaineid (reguleerivad soolte ja südame tegevust)). Naadis on ka sooltebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide (värvaineid). Naadist valmistatud toit on kergesti omastatav ja puhastab organismi. Aitab seedimisprotsessi tasakaalustada. omastada paremini nii valke kui süsivesikuid. Noored lehed toiduna-teena soodustavad liigse vee eemaldamist organismist, parandavad samal ajal seedeelundite tegevust (lahtistavalt), kõrvaldavad põletikud (reuma, podagra, liigese põletik).
Nõgese varakevadised võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Antibiootikumidega ravimisel kannatab tihti magu ja sooletrakt. Appi tuleb nõges - aitab taastada normaalset mikrofloorat, on hea kõhukorrastaja. Nõges soodustab ka naha paranemist, soovitatakse psoriaasi, ekseemi, nahapõletike puhul nõgesejuurtest ja lehtedest vanne, samal ajal ka teed. Nõges parandab organismi ainevahetust, tõstab südame ja veresoonte toonust, parandab hingamistsentrumit ja emaka tegevust. Mikroelementide (magneesium, vanaadium, vask, alumiinium, raud) ja suur valgu sisaldus teevad kõrvenõgesest suurepärase dieet-toiduaine.
Karulauk on üks parimaid organismipuhastajaid, aitab välja viia kõik ebavajaliku, mis on talvel kehasse kogunenud. Karulauk puhastab keha väga hästi parasiitidest ning on suurepärane soolestikupuhastaja, eemaldades kehast ussid ning on parimaks ravimiks liigse pärmseene puhul. Karulaugus on külluslikult väävliühendeid, mis on ühed ilu allikad juustele ja nahale, ta kiirendab juuksekasvu, tervendab juukseid ja aeglustab kogu organismis vananemisprotsesse, noorendab inimest. Lisaks on ta väga hea klorofülliallikas, aidates kehal omastada päikeselt saadud vitamiine. Karulauk on rikkalik booriallikas – D-vitamiin ei imendu päikesest ilma boorita, seega on suurepärane mõte tarbida teda kevadel enne päevitama hakkamist. Looja pole karulauku sättinud kevadesse mitte ainult tema imeliste puhastavate omaduste tõttu, vaid ka sellepärast, et karulaugu söömine valmistab keha ette võtma suvel toitu otse päikeselt. puhastab kogu organismi, ajab välja haigusained, teeb vere puhtaks, tapab mürgised ained. Ükski taim maa peal ei ole nii mõjuv mao, soolestiku ja vere puhastamiseks. ui karulauk õitsema hakkab ehk kogu taime vägi läheb lehest õide, proovige kasutada karulauguõisi toiduks. Need on magusa maitsega ning neist saab valmistada samasuguse salati nagu lehtedestki.
Nurmenuku kevadised noored lehed sisaldavad ülisuures koguses, suisa mitu protsenti (kuivainest) vitamiini C. Vitamiinivaeguse leevendamiseks piisab isegi paarist varakevadisest lehest päevas. Peab aga teadma, et lehtedes sisaldub saponiin, taimse päritoluga glükosiidse olemusega seebitaoline aine, kokkupuutes limaskestadega avaldub nende ärritav toime, ühele inimesele rohkem, teisele vähem. Nurmenuku kui ravimtaime rögalahtistav toime põhinebki paljuski just saponiinidel, mis soodustavad näiteks eritiste teket hingamisteedes ja nende väljaköhimist. Sissesöödud saponiinid ärritavad nii suu, neelu, söögitoru kui ka mao limaskesta. Väiksemates kogustes stimuleerivad saponiinid seedenõrede eritumist, suuremas koguses võivad aga põhjustada iiveldust, pearinglust, oksendamist ja kõhulahtisust. Soovitav kogus salatisse 100 g.
Jänesekapsas, nii salatit kui suppi võib valmistada igast jänesekapsa maapealsest osast, kuid C-vitamiin poolest on eriti rikkad tema lehed (150 mg%). Jänesekapsaravimid madaldavad arteriaalset vererõhku, neil on põletiku-, skorbuudi- ja ateroskleroosivastane toime ning need normaliseerivad maonõre happesust. Soovitav kogus salatisse 100 g.
Võilill, väärtuslik delikatess-aedvili! Võilillelehtedes leidub A-, B- ja C-vitamiini, juurtes orgaanilisi happeid, vitamiine, suhkrut. Õietolmus on boori, mangaani ning teisi mikroelemente. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill. Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks. Pleegitamiseks pange lehepuhmiku peale kast, tünn vm anum. Võilillepeenra võib katta musta kilega. Noori lehti hakkige võileivale ja tehke salatiks. Vanemaid lehti kasutage nagu spinatit, lisage supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist jne.Võilillest saab abi reuma, artriidi, radikuliidi, tedretähnide, nahalööbe, ekseemide ja muude tõbede puhul. Võilill on hea vahend ateroskleroosi puhul, sest viib organismist välja kolesterooli ja jääkaineid (aitab seega vähendada ka kehakaalu).
